Aposel heki’walaŋ kwanai diniŋ kahat Lukdi youkuk
Yodakale Mede
Aposel’walaŋ pepa yoŋ adi Lukdi Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ youkuk wondiniŋ diki. Pepa yendi Aposel
eŋ metam Jesu Kilisto nadisukilitimiŋgiŋ adi Bepaŋ’walaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi Pentikos nai gineŋ fooŋ fotokoyemiŋa
miŋ ikiliti tiyembune Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Jelusalem yokwet mebineŋ uŋgoŋ tububihilaŋa yohautaune Judiya
kwetneŋ, Samaliya kwetneŋ eŋ Galili kwetneŋ wooŋ dapmaaŋ kwet wapum yendiniŋ dikineŋ usuwaguk wondiniŋ
kahat (Fiye 1.8). Ala woŋadi Jesu Kilisto’walaŋ Kayoŋbopdi nadisukiliti foloŋ fafaŋeeŋ hatidok ninindidimelak.
Tiŋa Lukdi indiŋ maaŋ youla yodakaleguk. Bepaŋdi yofolok Isilaehi metam dut tuguk u Jesudi kwanai tuguk
kaŋ metam nediyeŋ adi kelegiŋ adi’walaŋ hatihatihik gineŋ mintadakaleguk.
Aposel hekidi Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ yohautagiŋ wondiniŋ mede kahat u kanene daŋiniŋ lufomkulitniŋ
mintaiŋ. (1) Jesu kunum gineŋ loune mihiŋiye adi Jelusalem uŋgoŋ muniniŋ hatilune Bepaŋ’walaŋ Uŋgoniŋ
Munabulidi fooŋ miŋ ikiliti tiyembune Jesu’walaŋ Mede Momooŋ Jelusalem yokwet mebineŋ uŋgoŋ tububihila
fafaŋeeŋ yohautaune Jesu’walaŋ Kayoŋbop tububihila mintaguk. (2) Agaŋ Kanahan kwetneŋ wanaŋ hautadapmaguk.
(3) Uŋaniŋ hauta hinek tiŋa Meditelenien kwetneŋ hautadapmaaŋ wooŋ Loma yokwet wapumneŋ usuwaguk.
Nemek wapum hinek adi indiŋ. Bepaŋ’walaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi fooŋ miŋ-ikiliti tiyembune Jesu Kilisto’walaŋ
Mede Momooŋ u biyagoŋ eŋ folooŋ hinek fuliŋgoŋ yobune metamdi u nadiŋa welehik tubutakale hinek tiŋa
Jesu nadisukiliti hinek timiŋgiŋ. Tiŋa Jesu’walaŋ Kayoŋbop mintagiŋ. Unduŋ tiŋa yegiŋ e Kayoŋbop nehi
welekubugoŋ eŋ kiulihi tiŋa Wapumnik Jesu Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ yohautaune kwetkwet hautaaŋ udapmaguk.
Aposel’walaŋ mede diniŋ yohebet Fiye 1 Jesudi metamŋŋiye yeniŋkilitiŋa kunum foloŋ loguk Fiye 2 Uŋgoniŋ
Munabulidi fotokoyemguk Fiye 3-7 Jelusalem yokwetneŋ Mede Momooŋ yohautagiŋ Fiye 8-12 Judiya eŋ Samaliya
kwetneŋ Mede Momooŋ yohautagiŋ Fiye 13-14 Pol adi Banabas dut Yesu wou yohautade ugumuk Fiye 15-18a Pol
adi Sailas dut Yesu wou yohautadok uune nai lufom tuguk Fiye 18b-20 Pol adi Yesu wou yohautadok uune
nai lufomkulitniŋ tuguk Fiye 21-26 Pol adi Yelusalem usuwaune honeeŋ yot fafaŋeniŋ gineŋ kamegiŋ Fiye
27-28 Pol adi muwage wapum foloŋ looŋ Lomade uguk
1
Jesudi Munabuli kameyembu fowaakdok gigitmede yeniŋguk
1 O notne Teopilo, nu pepane timeŋ youkutneŋ*Luk adi pepa lufom youkuk. Koom Jesu’walaŋ kahat youkuk adi ‘Luk’ yoyam. Eŋ yoŋ adi Aposel heki’walaŋ
kahat youkuk. uŋoŋ adi Jesudi kwanai tiŋa metam yenindidimeeŋ hatigene kunum gineŋ loguk wondok youkut.
2 Kunum gineŋ mu looŋ kwetfoloŋ hatiŋila Uŋgoniŋ Munabulidi Jesu tubulodaune Aposel heki yehidaneeŋ kwanai
titiŋdok yenindakaleguk.
3 Unduŋ tiŋa hatiŋa Jesu kumuŋa kaikaaŋ pilakuk nai uŋaniŋ tububihila helebufa 40 wondok tuwot agaŋ kumuŋ
gineniŋ kaikaaŋ pilakukdi hatilak unduŋ nadidok yoŋa Aposel heki nai fee hinek mintayemguk. Mintayemiŋa
Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ wendok yeniluguk.
4 Naininde Aposel heki dut nanaŋe noŋgoŋ naaŋ yeniŋguk, “Hidi Jelusalem kwet pilap mu bikabuŋa uneeŋ, iŋgoŋ
hatibune Bepaŋdi nemek hamdok yofafaŋeguk haniŋgut u hambaak kaŋ uneeŋ.
5 Jon adi Imeyout u ime hinekdi youhamguk, iŋgoŋ helebufa lufom-kabe dapmaune Uŋgoniŋ Munabulidi youhambaat.”
Jesudi mede yonadi tubudapmaaŋ kunum foloŋ loguk
6 Aposel heki Jesu dut bopnegiŋ nai uŋaniŋ indiŋ ninadigiŋ, “Wapum, du kobuk me kwet noli widihiŋa yabudokodok
saŋiniŋ u Judame heki inditok kotigoŋ be nimbeŋ?”
7 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nemenemek hogohogok nai deniŋ hinek mintaneeŋ u hidi nadidok tuwot
moŋ, Baŋdi hogok nadilak.
8 Hidi adi Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ saŋiniŋdi hehitubu-kilitibune Jelusalem maneŋ, eŋ Judiya maneŋ, eŋ Samaliya
maneŋ, eŋ kwet wapum yeŋ dikineŋ nutok sigiyakadi tineeŋ.”
9 Mede unduŋ yodapmaaŋ loguk kaŋ yakakuwatune mulukwaŋdi buŋa tumulune kunum gineŋ loguk.
10 Loune mihiŋiye adi kunum gineŋ uŋgoŋ hakakuwalune lohebiguk kaŋ kunumnehi me lufom tinahukut fafau tugumuk
adi uŋgoŋ mintaaŋ yali yeniŋgumuk,
11 “Galilihi mewoi, hidi kunum gineŋ maŋgoŋde yadiweiŋ? Hidi Jesu i lolak kaiŋ undiniŋgoŋ hinek kotigoŋ
udaneeŋ baak.”
Judas’walaŋ kwelikoŋ titiŋdok me niŋ tubumintagiŋ
12 Unduŋ yenimbune Oliwa Tuwai bikabuŋa kotigoŋ Jelusalemde†Kwet u 1 kilomita wondok tuwot. wooŋ
13 yotmaaŋ niŋ koom hakiŋneŋ uŋgoŋ fooŋ Pita, Jon, Jems, Endulu, Filip, Tomas, Batolomi, Matiyu, eŋ Jems
Alifiya mihiŋiŋ, Saimon Selot, tiŋa Judas Jems mihiŋiŋ,
14 adi welekubugoŋ tiŋa Jesu miŋ kwayaŋ eŋ tam noli, adi maaŋ feŋ tagiŋ undugoŋ Bepaŋ ninadi kwanai ila
tigiŋ.
15 Helebufa lufom-kabe dapmaune metam nadisukilitihinit 120 adi bopneune Pitadi pilali indiŋ yoguk,
16 “Me notneye, koom Uŋgoniŋ Munabulidi Dewit nimbune Youkudip Mede gineŋ yohautaguk wendok tuwot biyagoŋ
hinek Judasdi memik talitimeŋ tiyembune wooŋ Jesu honegiŋ.
17 Judas adi mebop indi hatiyam gineniŋ kwanai noŋgoŋ titiŋdok iŋgoŋ unduŋ tuguk.”
18 (Judasdi kwanai hogoli u tuguk wondiniŋ muneeŋdi kwet faki-kabe niŋ tuwagiŋ. Tuwaune Judas adi kwet tuwa
tigiŋ foloŋ maŋ kaba tawaaŋ kumoi miŋgilaŋgoŋ labudapmagiŋ.
19 Unduŋ tuguk kaŋ metam Jelusalem maaneŋ itougiŋ adi mede u nadiŋa kwet tuwagiŋ u wou nehi’walaŋ mede foloŋ
Akeldama yogiŋ, u mebi Naŋgat Kwet.)
20 Pitadi kotigoŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Koom Youkudip Mede gineŋ Kap indiŋ youkiŋ, ‘Adi yolineŋ nebek
nemu ilaak, yoli adi hogok yalaak.’ Eŋ indiŋ maaŋ youkiŋ, ‘Adi kwelikoŋ u nebek niŋ nindapmaune tibaak.’
21-22 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi indi nihitomboyoula Wapum Jesu pilapilatŋiŋdok sigiyakadi timimbaak, me woŋ
adi indi’walaŋ bopnik gineniŋ, ala koom Jesu dut yaugumun eŋ Jondi Imeyout mede yoguk uŋaniŋ tububihila
hatitalabubuyeŋ Jesu binibuŋa kunum gineŋ loguk u agaŋ kaguk, adi kedem tibaak.”
23 Unduŋ yoŋa me lufom yehitubu-mintagiŋ, me niŋ Josep, wou noli Basabas niyagiŋ agaŋ wou noli Yusto, eŋ
me noli wou Mataiyas.
24 Meyat u yehitubu-mintaaŋ yapmeeŋ Bepaŋ indiŋ ninadigiŋ, “Wapum, du metam’walaŋ nadinadihik hogohogok
kadapmalaŋ doktiŋa meyat lufom yendi’walaaniŋ nediyeŋdi
25 Judas’walaŋ kwelikoŋ tiŋa Aposel noli nihitubu-lodaaŋ du’walaŋ wohoge yohautaneem u ninimbu kanim. Judas
adi kwanai u agaŋ bikabuŋa hamdok gigit tuguk.”
26 Unduŋ ninadidapmaaŋ kusek lufom moŋgokiŋ, niŋ muniŋgoŋ niŋ kweheyeniŋ, moŋgola indiŋ yogiŋ, me nediyeŋ
kusek kweheyeniŋ hamanewek adi Aposel yehitomboyoulek. Unduŋ yoŋa me niŋdi kohoŋ gineŋ boihebiŋa yakuk
kaŋ Josep adi looŋ muniŋgoŋ hamaneguk doktiŋa Mataiyasdi Aposel noli yehitomboyoukuk kaŋ kotigoŋ 12 hatigiŋ.
