Poldi Filipaihidok pepa youyemguk
Yodakale Mede
Poldi timentimeŋ hinek muwage gineŋ imeŋgwaŋ wapum foloŋ yauge yauge Yulop kwetneŋ wosuwaguk, uŋoŋ kwet
faki niŋ wou Masedoniya, wendok maaneŋ yokwet wapum niŋ wou Filipai uŋoŋ wooŋ Mede Momooŋ yohautaguk
(Aposel 16.8-15). Mindaŋ yokwet wapum niŋ gineŋ wooŋ hatilune honeeŋ yot fafaŋeniŋ gineŋ dahigiŋ. Kaŋ
yot fafaŋeniŋ gineŋ hali mede indiŋ nadiguk, me nolidi kayoŋbop Filipai hatiiŋ’walaŋ nadisukilitihik
tubugiyondane tiiŋ. Unduŋ mintaguk kaŋ Pol adi wendoktiŋa nadibedi tuguk, iŋgoŋ fiit Filipaihidok pepa
youyemgukneŋ iŋoŋ kunali kanim adi tobo Pol adi Jesu nadisukiliti hinek timiŋguk doktiŋa nadifo tuguk.
Koom Poldi muneeŋdok baniŋ tuguk kaŋ Filipaihidi tubulodagiŋ. Unduŋ doktiŋa pepa i youkukneŋ iŋoŋ adi
titiŋ momooŋ u tigiŋ wendok yeniutumba tiŋa youyemguk. Tiŋa undugoŋ, Pol adi yot fafaŋeniŋneŋ hakuk doktiŋa,
tigene aditok nadiŋa welemulap tineneŋ doktiŋa nadisukilitihik tubufafaŋeyemguk.
Jesu Kilisto doktiŋa Bepaŋdi hatihati kobuli siloŋ tiyemguk, wendok maaŋ Poldi yenindakaleguk. Indiŋ
yeniŋguk. Hidi Judahi’walaŋ Yodoko Mede tagimneeŋ hatihati kobuli u mu kahilegiŋ. Mokoŋ. Adi Jesu Kilisto
doktiŋa kahilegiŋ. Unduŋ doktiŋa Poldi Jesu Kilisto’walaŋ titiŋ uŋak takaliyaneeŋdok yeniŋguk. Jesu Kilisto
ne adi wougigitnit unduŋ yoŋa ne’walaŋ nadinadi mu takaliguk. Mokoŋ. Adi yadi netok nadiune foune Bepaŋdi
kwanai miŋguk u tuguk. Poldi indiŋ yoguk. Metam nediyeŋ Kilisto dut galikwambunda hinek tiiŋ, adi yadi
nadifo loloŋnit hinek tiiŋ.
Indi pepa i kunali kanene indiŋ mintawek. Pol adi Filipaihi metam kayoŋbop mintaaŋ hatigiŋ heki u weleŋdi
hinek yabukahile tuguk.
1
Mede yokahaŋ
1 Pol eŋ Timoti, Kilisto Jesu’walaŋ tipilapilaye-me indi, meeniŋ hogohogok Filipaihi Kilisto Jesu nadisukilitimiiŋ
eŋ talitimeŋhiye eŋ kayoŋbop hehitubu-lodadok me hatiiŋ heki hiditok wanaŋ nadiŋa pepa i kameyamut.
2 Betnik Bepaŋ eŋ Wapum Jesu Kilisto adi’walaaniŋ siloŋ tobogoŋ eŋ kulema hidi’walaŋkade haliwooŋ hatuwaak.
Poldi Filipaihi metamdok welemomooŋ nadiŋa Bepaŋ niutumbaguk
3 Nu hiditok nadisulat tuwot Bepaŋne niutumbalat.
4-5 Hidi Mede Momooŋ nadiŋila uŋaniŋgoŋ indigut kiula kwanaiŋiŋ hati titalabiiŋ. Ala unduŋ doktiŋa Bepaŋ
ninadilat tuwot hidi hogohogok wanaŋ welemomooŋ nadihamuŋa Wapum hati niutumbalat.
6 Tiŋa indiŋ nadikwambundalat, kwanai momooŋ hidi’walaŋkade tububihikuk uyadi uŋgoŋ titauyeŋ tubudapmalune
Jesu Kilisto busuwadok naiŋiŋ dulawaak.
7 Nu hiditok wanaŋ hogohogok nadihambene tuwot tilak. Nu Mede Momooŋ doktiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmeiŋ
be Mede Momooŋ wondok mede kwanai tiŋa ulihilat kaŋ hidi hogohogok nehitubu-lodaaŋ nehikasopneiŋ doktiŋa
indi wanaŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋŋiŋ gineŋ noŋgoŋ kwanaineyam.
8 Jesu Kilistodi siloŋ tobogoŋ tinimilak, nu wendok foloŋ ulodiŋa hiditok walane koloŋgoŋ yatak. U Bepaŋdi
nadilune biyagoŋ yolat.
9 Tiŋa welesiloŋhikdi nadisuhik be nadidakalehik tububedihamdok hati ninadilat.
10 Kaŋ hidi nemek folooŋ hinek halaak u kakiyondaneeŋ. Eŋ Kilisto busuwabusuwaŋiŋdok nadisuŋa welehik tubutakaleeŋ
walaniŋ hinek, yomnit mokit hatiyaneeŋ.
11 Unduŋ tubune Jesu Kilistodibo hehitubu-kilitiune titiŋ momooŋ diniŋ folooŋ duhuduhunit tubumintaneeŋ
kaŋ metamdi habuŋa Bepaŋ niutumbaaŋ wougigit yotiloyaneeŋ. U biyagoŋ.
Nolidi kinintifo tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yogiŋ
12 Notneye, hidi dediŋ yoŋa nadineeneŋ doktiŋa indiŋ hanimbit. Nu iŋoŋ nemek mintanamguk woŋ adi Mede Momooŋdi
kedem hautadok unduŋ mintaguk.
13 Nu Kilisto doktiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ itat. Mede wendi iŋoŋ kiyap eŋ mikme heki eŋ metam noli’walaŋ
magihik gineŋ foune agaŋ nadidapmagiŋ.
14 Tiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ ituwene iŋahi notniye feedi Wapumdok nadisuŋa lodaaŋ Bepaŋ’walaŋ mede yohautagiŋdi
nai indinde adi hautakut hinek tiŋa saŋiniŋnit yohautaiŋ.
15 Kaŋ me nolidi nutok nadikadaka tiŋa nehitifofoŋ tine Kilisto’walaŋ mede yohautaiŋ, eŋ nolidi welekulema
foloŋ yohautaiŋ.
16 Adi yohautaiŋ uyadi nu iŋoŋ haliŋila Mede Momooŋ tubulodalat wendok welesiloŋ tinamuŋa yohautaiŋ.
17 Eŋ nolidi yalaŋ tiŋa nehi’walaŋ wohiyedi loloŋdok Kilisto wou yohautaiŋ. Unduŋ tiŋa yot fafaŋeniŋneŋ
malabumuŋ noli tomboyoula namdok unduŋ tiiŋ.
18 Kuŋgoŋ mede yalayalaŋ be biyagoŋ yoneeŋ wendok maŋgoŋde wapumgoŋ yodok. Kilisto’walaŋ mededi hautalak
wendi folooŋ tilak, unduŋ mintalak doktiŋa welemomooŋ nadilat.
Pol adi hatidok be kumuŋdok kedem hogok yoguk
19 Tiŋa indiŋ yoŋa helemahelemaŋ welemomooŋ nadiluwaat. Hidi nutok tiŋa ninadi kwanai tubune Jesu Kilisto’walaŋ
Munabulidi nehitubu-lodaune yot fafaŋeniŋ gineniŋ fooŋ baat.
20 Tiŋa undugoŋ meka mu tibaat unduŋ nadiwene dapmahinakaune walanedi wendok nadikunakunale tihatuluwaat.
Kumuŋ tibaat be kaipmuŋ hatiŋila nemenemek tibaat hogohogok u saŋiniŋnit titabugut undugoŋ titauluwene
wendi Jesu Kilisto wougigitŋiŋ yohautaluwaak.
21 Kaipmuŋ hatilatneŋ u Kilistodi hatihatine unduŋ tilak, ala kumumbaatneŋ adi nemek momooŋ hinek kahilewaat.
22 Be kwetfoloŋ kotigoŋ nobu tomboyoula hatibaat, adi kwanaine diniŋ folooŋ tubumintawaat. Unduŋ doktiŋa
deeŋdok lodawit yoŋa welelufom tilat.
23 Nu yadi niŋdok be niŋdok wanaŋ nadilat. Kwet bikabuŋa looŋ Kilisto tubumintaaŋ adut hatidok mohinek nadilat.
U hinek adi nemek loloŋnit.
24 Iŋgoŋ hidi hehitubu-lodadok adi loloŋnit hinek doktiŋa kwetfoloŋ kotigoŋ tomboyoula hatibene tuwot tibaak.
25 Ala unduŋ doktiŋa indiŋ hinek-ku nadikwambundalat. Nu yadi mu kumuŋa hidigut hatiluwaat, unduŋ tibene
nadisukilitihik bediune welemomooŋ nadiŋa hatineeŋ.
26 Eŋ hidi’walaŋkade kotigoŋ wooŋ hatibene nutok tiŋa Jesu Kilisto niutumbaiŋ undugoŋ helemahelemaŋ niutumbayaneeŋ.
Gigine tiŋa kiulihi titiŋdok
27 Nemek niŋ adi indiŋ. Metam hogohogok namandahik foloŋ adi Kilisto diniŋ mededi yolak wendok tuwolit hatiyaneeŋ.
Unduŋ tiŋa welekubugoŋ tiŋa kifolok eŋ kiulihi tiŋila Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋdok gigine kwanai tihatilune
buŋa habaat. Be kwatnaŋgoŋ hatiŋila kahathik nadiwaat.
28 Kiulihi tubune memikhiyedi hanimuntamuntaye tubune saŋiniŋhik gweheye tiŋa mu fiyakulaak. Unduŋ tubune
Bepaŋdi adi yehitubu-kadakaaŋ hidi hanagilaak wendiniŋ mebi mintadakalewaak.
29 Bepaŋdi Kilisto nemek timiŋdok nadihamuŋguk u yadi nadisukiliti hogok timiŋdok mu yoguk, moŋ. Adi tobo
aditok tiŋa folofigita gineŋ hatidok wanaŋ nadihamuŋguk.
30 Unduŋ doktiŋa nu koomkwaha folofigita kwanai tibene nabugiŋ eŋ nai indidegoŋ tibene kahatne nadiiŋ, undugoŋ
hidi maaŋ folofigita kwanai undiniŋgoŋ tiiŋ.
